Mobiilne kuuluvustunne kui toimetulekuviis 1950. aastate argielus: ühe pere lugu. (Estonian)

This study contributes to the micro-history during the structural reorganization of Estonia in the 1950s by examining everyday letter exchange between the members of a family consisting of a single mother and her two daughters. The study uses a mobilities approach toward the meaning of belonging while investigating everyday places and related practices, the mentalities of individual stages of life, and symbolical relations which are influenced by structural formation. The study indicates mobile characteristics of belonging in a family's subjective attachment to a place. The letters reflect the developments in self-identity related to the sense of belonging of two different generations influenced by rural and urban everyday life. The sense of belonging of the mother, born before World War II, is moving to the past, where the historically shaped everyday life and personal meaning-making at the rural home farm can offer symbolic and practical safety in this insecure social period. The sense of belonging of the younger daughter, considering her personal life stage and the conditions of the ruling power, is adapting to urban life, as this environment offers better possibilities for self-realization. [ABSTRACT FROM AUTHOR]

Artikkel analüüsib muutuva ühiskonna taustal mikrogeograafilisel tasandil ühe pere argikirjavahetusele tuginedes eneseidentiteediga seotud kohapõhise kuuluvustunde dünaamikaid. Analüüsi fookuses on sovetiseerimise algusperioodil ema ja tütre kirjutatud kirjad ülikooli astunud pere vanemale tütrele. Kirjade sisu mõtestatakse mobiilsuste uue paradigma kontekstis. Antud uurimissuund aitab kirjeldada kuuluvustunde relatsioonilist iseloomu, mida kujundavad ühtaegu erinevad liikuvused, sümboolne tähendusloome ja taustal olevad ajalis-poliitilised formatsioonid. Neid nn mobiilseid kuuluvusi on selles uurimuses mõtestatud loomulike toimetulekuviisidena ühiskondlikult keerulisel ajal. Kirjades avalduvad maa-ja linna argielust mõjutatud kahe põlvkonna kuuluvustundega seotud enese-identiteedi arengud. Enne Teist maailmasõda sündinud ema kuuluvustunne on minevikku liikuv, kus ajalooliselt kujunenud igapäevaelu ja isiklik tähendusloome ruraalses kodutalus võib pakkuda ebakindal ühiskondlikul ajal emale sümboolset ja praktilist turvatunnet. Noorema tütre kuuluvustunne kohandub isikliku elukaare etappi ja antud võimu tingimusi arvestavana linnaga, mille elukeskkond avab talle paremad võimalused eneseteostuseks. [ABSTRACT FROM AUTHOR]

Copyright of Maetagused is the property of Estonian Literary Museum, Department of Folkloristics and its content may not be copied or emailed to multiple sites or posted to a listserv without the copyright holder's express written permission. However, users may print, download, or email articles for individual use. This abstract may be abridged. No warranty is given about the accuracy of the copy. Users should refer to the original published version of the material for the full abstract. (Copyright applies to all Abstracts.)