Tabust saab kommunikatsioon: dopinguteemaline huumor kultuuride dialoogis. (Estonian)

The Internet affects the adaption and translation of humour through faster dissemination, but also by influencing the content. This influence is especially palpable in languages that recycle - adapt and translate - texts from mostly English-language jokelore and meme pools. This article gives an overview of humorous memes created in response to taboo and concealment of two doping scandals (Lance Armstrong in 2012, and cross-country skiers in February 2019). The authors compare the two corpora from a global and local perspective in order to pinpoint repeating and diverging patterns and to understand the mechanisms of humour. The two cases serve as an example of the process of cultural translation and express the tension of the local and the global. The analysis is informed by Limor Shifman’s approach to memes and Sara Cannizzaro’s cultural-semiotic translation theory, which see cultural adaptation as a folkloric and creative process. The study addresses the following questions: Which topics repeat globally and which are local? Which global and local popular cultural narratives are used in constructing the memes? How well do memes “translate” from global to local contexts? What are the main reasons for untranslatability? What mechanisms are frequently used to deliver a humorous effect? The replies to these questions will help explicate meme adaptation as an important element in the process of cultural translation. Overall, the authors propose that meme mechanisms have an equal potential in different languages, regardless of the number of people who speak the language. [ABSTRACT FROM AUTHOR]

Internet mõjutab huumori tõlkimist mitmel moel, avaldades toimet näiteks tekstide levikukiirusele, aga ka sisule. Selle meedialiigi mõjud on eriti ilmsed siis, kui taaskasutatakse - kohandatakse ja tõlgitakse - peamiselt ingliskeelsetest nalja- ja meemikogumitest pärinevaid tekste. Artiklis antakse ülevaade dopingukasutamise kui vaikimise ja varjamisega seotud tabulise käitumise ja sellega seotud hoiakute kajastamisest internetimeemides, võrreldes kahte korpust, mis hõlmavad kahte rahvusvahelise mõõtmega dopingujuhtumit. 2012. aastal aset leidnud Lance Armstrongi ja 2019. aasta veebruaris Seefeldis põhja suusaalade maailmameistrivõistlustel lahvatanud Aadrilaskmise juhtumitega seotud meemikorpusi analüüsitakse globaalsest ja lokaalsest vaatenurgast, et välja selgitada korduvaid mustreid ja erinevusi ning mõtestada seeläbi huumori sisu j a vormi mõjutavaid levikuprotsesse. Kahte juhtumit käsitleme kohalikul ja üleilmsel tasandil väljenduva kultuuritõlke protsessina. Analüüsi aluseks on Limor Shifmani meemiuurimused ja Sara Cannizzaro (2016) kultuurisemiootiline tõlketeooria, mis põhineb Juri Lotmani töödel ja tugineb väitele, et igasugust teadmist võib vaadelda pideva semiootilise “sissetungina” “teise territooriumi” struktuuridesse (Lotman 1992), mille tulemusena sünnib loominguline kohanemine. Uurimus annab kahe dopinguskandaali meemiainese näitel aimu semiootiliste ühikute - meemide - kohanemismehhanismide kohta veebikeskkonnas. [ABSTRACT FROM AUTHOR]

Copyright of Maetagused is the property of Estonian Literary Museum, Department of Folkloristics and its content may not be copied or emailed to multiple sites or posted to a listserv without the copyright holder's express written permission. However, users may print, download, or email articles for individual use. This abstract may be abridged. No warranty is given about the accuracy of the copy. Users should refer to the original published version of the material for the full abstract. (Copyright applies to all Abstracts.)