Lasteaia- ja klassiõpetajate hinnangud oma ettevalmistusele, pädevusele ja kogemusele õpetada uussisserändajast õpilasi.

The inclusion of all students into the learning process in a multicultural classroom depends on the teachers' ability to understand and accept the cultural differences, language and interests of learners. As a historical heritage, a relatively large number of children with a home language other than the language of instruction study in Estonian schools, and with the addition of newly arrived migrant students (NAMSs), these numbers are increasing. In Estonia, although children from other cultural and linguistic backgrounds, including NAMSs, are considered children with special educational needs (KELA RÕK, 2008), less is said about NAMSs in the context of inclusive education. Due to the war in Ukraine, more than 7200 NAMSs have arrived at pre- and basic schools, making the issue of educating NAMSs even more crucial. Still, according to the TALIS survey, only 14.4% of teachers felt fully prepared to work in a multicultural classroom (Taimalu et al., 2019). Also, the lack of specific focus on cultural diversity in everyday practice in schools has resulted in a situation whereby many teachers do not feel adequately prepared to teach in a diverse classroom due to the limited awareness of issues associated with diversity (Hannigan et al., 2022). [ABSTRACT FROM AUTHOR]

Kaasavas hariduses rõhutatakse sidusama ühiskonna loomise eesmärgil võrdset õigust haridusele. Õppijate kaasatus mitmekultuurilises õpikeskkonnas sõltub õpetajate kultuuridevahelisest pädevusest ja valmidusest toetuda õpetamisel iga õpilase kultuurile, keelele ja huvidele. Uurimuse eesmärk oli välja selgitada Eesti lasteaia- ja klassiõpetajate hinnangud oma ettevalmistusele, pädevusele ja kogemusele õpetada uussisserändajast õpilasi. Andmeid koguti poolstruktureeritud intervjuudega 14 lasteaia- ja põhikooliõpetajalt, kellel on varasem uussisserändajate õpetamise kogemus. Andmete analüüsimisel kasutati kvalitatiivset sisuanalüüsi. Uuringust selgus, et õpetajate ettevalmistus peaks sisaldama praktilisi koolitusi, kuidas korraldada õpet mitmekultuurilises keskkonnas. Kuigi uussisserändajate õpetamise kogemust peeti arendavaks ja rikastavaks nii õpetajale kui ka lastele, siis õppeprotsessis ja õpikeskkonnas lapse kultuurilise taustaga enamasti ei arvestatud. Õpetajate kogemustest tuli esile koostöö olulisus juhtkonna, tugispetsialistide ja kolleegidega. Probleemina tajuti keelebarjääri, mis takistas nii laste arengu hindamist kui ka suhtlust uussisserändajast lapsevanemaga. Õpetajakoolituses tuleks kujundada õpetajate arusaamu kultuurilisest mitmekesisusest kui väärtuslikust õpikeskkonna ressursist, mida arvesse võttes on kõigi laste õppimine efektiivsem. [ABSTRACT FROM AUTHOR]